Lastehoidu harjutamine
Aidake lapsel lastehoius käimise mõttega harjuda
· Enne hoiuga harjutamist rääkige lapsele lastehoiust. Vestelge ja arutage lapsega, milline tore
koht on lastehoid ja kellega saab seal koos mängida luues positiivne pilt lastehoiust.
· Tutvumispäevale lastehoidu tule koos lapsega. Lapsele on oluline esimene tutvus maja ja
ruumidega, hea tunde tekitanud kohtumine hoidjaga ning tulevaste mängukaaslastega.
Esimesed paar päeva on laps hoius koos vanemaga, et tekitada turvatunnet uues keskkonnas.
· Olge valmis muutusteks. Harjuge mõttega, et lastehoidu minek on suur muutus terve pere
elukorralduses. Kui suhtute rahulikult ja optimistlikult eelseisvasse muutusse, teeb seda ka
laps.
· Kohanemiseks aitab kaasa, kui lapse elukorraldus kodus oleks regulaarne ja kindla rütmiga
ning lapse lõunauinak toimuks iga päev samal ajal, umbes 12.30-15.00 (nii nagu see on
Pisi-Peetri lastehoius) ja et juba enne lastehoidu tulekut magaks laps ühe korra päevas.
Lase lapsel teha asju, milleks ta on ise suuteline ja õpeta juba aegsasti enne lastehoidu tulemist:
• iseseisvalt lusikat käes hoidma ning sellega sööma
• iseseisvalt riietuma
• iseseisvalt käsi ja nägu pesema ning kuivatama
• potil käima, isegi kui ta sinna midagi ei tee ja kannab mähkmeid
• enda järel mänguasju ära panema
Harjuta juba aegsasti lapsel ära:
• harjumus uinuda süles või kiigutades
• harjumus mängida söögi ajal või võtta mänguasjad söögilauda kaasa
• harjumus lahkuda söögi ajal lauast ja siis uuesti tagasi tulla
• lastehoius käiv laps peab olema rinnavaba
Kohanemise esimesed sammud
Lastehoiu eluga harjumine
- Esimesed päevad peaksid olema lühemad — peale hommikusööki lõunasöögini (9.30 -11.30)
vaid paar tundi mängimist. Kindlasti ei tohi salaja ära hiilida, kui laps on mänguhoos, ka siis
mitte, kui laps hakkab nutma. Kui lapsehoidja vanemale ütleb, et pole enam vaja juures olla,
tuleks teda usaldada.
- Aegamisi hoius viibimise aeg pikeneb. See, mis tempos last hoiuga harjutada, sõltub väga
palju lapsest. Kindlasti tuleb arvestada, et kohanemine võtab aega.
Lahkuminek
Valmistage end ette olukorraks, kus laps jääb lastehoidu nutuga. See on lapsevanemale kindlasti raske hetk ja nende süda on muret täis, kuid lapsele ei tasu seda välja näidata. Lase sobival hetkel ka ise lapsest lahti, hommikune lahkuminek ei tohiks venida pikaks. Vanem peab olema enesekindel ja järjepidev. Võib ka lapsehoidjaga arutada, kuidas võimalikult valutult lahkuda. Lapsele võib enne minekut seletada, mida laps päeva jooksul teeb ja olla optimistlik, et päev tuleb kindlasti tore.
Magamine
Magamaminek ja -jäämine võib valmistada probleeme aga ei pruugi. Et see kergem oleks, sättige juba varem kodune magamine või pikutamine samale ajale nagu see on lastehoius. Kindlasti peab laps uinuma eraldi oma voodis, mitte kaisus. Magamisega ei pruugi laps harjuda nädalaga, vahel
läheb selleks rohkem aega.
Päeva pikkus
Lapsele sobiv lastehoiupäeva pikkus on individuaalne. Avamisajast sulgemiseni on ilmselgelt liiga pikk aeg, sõltumata vanusest. Mida noorem on laps, seda lühem peaks olema päev lastehoius. Kuigi laps saab seal mängida ja suhelda teiste omavanustega, ei asenda see aega ema-isa seltsis. Liiga pikad päevad tekitavad üleväsimuse, millele laps võib reageerida jonnihoogude, agressiivse käitumise või hoopis endasse tõmbumisega. Võimalusel võiks teha nädalas üks hoiuvaba päev lapsele.
Suhe lapsehoidjaga
Esimestel päevadel ja nädalatel on vaja palju rääkida hoidjaga, koguda infot lastehoiu
töökorralduse kohta, õppida tundma lapse mängukaaslasi ning vajadusel küsida nõu.
Lapsehoidjale tasub anda tagasisidet muutustest, mida on toonud perele uus elukorraldus.
Lapsehoidja ülesandeks on luua õhkkond, kus laps tunneb end turvaliselt.
Kodune arutelu
Kohanemisele aitab kaasa ka see, kui te pärast lastehoiupäeva kuulate, mida lapsel rääkida on: mida ta tegi, mida sõi, kas sai kiita jne. Kui laps ise ei räägi, võite teda küsimustega innustada.
Rääkimine maandab päeva jooksul tekkinud pinget ja aitab mõista toimuvat.
Rääkige lapsele ka võimalikest raskustest. Näiteks, kelle poole pöörduda, kui on mingi mure
(soovib juua, WC-sse, mure suhtlemisel jne). Korrake lapsehoidjate nimesid.
Varuge aega
Lastehoiuga kohanemine läheb ühel kergemalt, teisel raskemalt. Keskmiselt kulub kohanemiseks üks kuu, tundlikuma lapse puhul isegi kuni kolm kuud. Liigne tagant tõukamine võib
olukorda ainult hullemaks muuta. Kohanemisstress võib väljenduda hommikuse protestina või välja lüüa haigestumise näol. Planeerige harjutamiseks aega – hea, kui paar nädalat ei peaks kohe tööle kiirustama. Lapse päev ei tohiks olla alguses väga pikk, võimalusel planeeri lapsele nädala sees puhkepäevi.
Lastehoius käimine toob kaasa lapsele tähtsaid muutusi: ta on terve päev võõras keskkonnas,
kus peab iseseisvalt toime tulema: ta on üks paljude seas ja peab hakkama saama oma tunnetega. Laps õpib lastehoius olulisi oskusi: kuulama, tähele panema, oma korda ootama, looma suhteid teiste lastega, asju jagama, reeglitest kinni pidama, mõistma teiste erinevusi, aitama ja teistele rõõmu valmistama. Kõige sellega toimetulekuks vajab laps vanemate abi ja tähelepanu.
Võtke aega lapsega koos olemiseks ja tegutsemiseks.
Kindlusta endale „tagala“ lapse haigestumise puhuks – haige laps vajab ema ja isa. Arvesta, et
esimestel kuudel vajab laps ema-isa tähelepanu rohkem, et oma turvatunnet taastada. Kuigi algus on tihti raske, ärge heituge. Kannatlikkus, järjekindlus, koostöö, positiivne suhtumine ning kasvav usaldus pere ja lapsehoidja vahel viib lõpuks sihile.